Tark inimene kahtleb kõiges ja ainult rumal on kõiges kindel.
Sellisena kõlab üks ütlus mille peale ma eile mõtlema hakkasin. Kas vähegi mõtlevat inimest on võimalik kahtlema panna kõiges? Ja on see siis halb või hea, kui inimene kahtleb?
Mingi piirini siiski hea, sest kahtlemine annab igale vaatepunktile veel külgi, mis rikastab elu.
Mingist piirist tõenäoliselt halb, sest inimesel on vaja midagi, milles kindel olla. Samas milleski lõpuni kindel olles võib-olla olemegi kellelgi jaoks rumalad, uskudes midagi, mis nii ei ole.
See teema on nii halb ja minu jaoks hetkel laiali valguv.