Kas sa oled õnnelik?

Kummaline küsimus. Ma ei mõtle siin kohal midagi endast, see küsimus kõlas televisioonis. Filmides võib-olla kõlab see tihti, ei oskagi öelda. Ju siis ei pane eriti tähele, kuid täna kõlas see lihtsalt, külmalt ja kontekstitult, minujaoks. Kõlas nii kohmetult ja kummalisena nagu juba mainitud. See pani mõtlema selle sõna üle. Õnn. Õnnelikkus. Mul oli õnne- see oleks nagu vedamine. Vedamine- jälle veider, justkui veaks midagi.
Milline on õnnelik inimene? See kellel on õnne ja läheb kõik hästi ja n.ö veab? Õnnelik justkui õnne omav.
Või hoopis midagi sügavamõttelisemat, mida minu meelest rohkem mõeldakse. Õnnelik- rahulolev, oma eluga rahulolev inimene. Kõik on korras, hästi ja siis ongi inimene õnnelik.
Võib-olla on nii moodi vale selliseid sõnu nagu õnn ja õnnelikkus võrrelda. Äkki ütleb keegi, et need on erineva tähendusega. Kindlasti on mingil määral.

õn'n <õnne, .õnne>. ▪ Hobuseraud toob leidjale õnne. Vana-aastaõhtul valati õnne (tina). Halb v paha õnn, eba+õnn. Pime õnn õnnelik juhus. Oli õnn, et .. oli hea, et .. Jumala õnn, et .. tänu taevale, et .. Täna õnne, et niigi läks.

õnnelik <-liku, -.likku>. ▪ Õnnelik elu, nägu. Jüril on kaardimängus õnnelik käsi. Õnnelik hetk õnnehetk. Õnnelikult. Õnnelikkus

Kuidas siis vastata küsimusele, kas ma olen õnnelik?
1. Et mul on/ei ole õnne?
2.Või hoopis midagi selle kohta, kuidas läheb mu elu ja olu?